Soome ja Eesti erinev tõlgendus

Tänases lehes kirjutame Eesti ja Soome vahelise kokkuleppe probleemidest, kui põhjanaabrite energiafirma Gasum loobus tähtsa gaasiühenduse investeerimistaotlusest.

Kuna Euroopa Liidu rahastusel on tähtaeg, siis võib olukorra venimine seada projekti ohtu. Samas on soomlased juba venitamisega alustanud, mistõttu tuleks Eestil teha kõik projekti teostumise nimel. Kaalul ei ole ainult konkurents, vaid ka energiajulgeolek.

Erinev arusaam kokkuleppest

Ühelt poolt ütleb Soome ministeeriumi ametnik, et nad toetavad Taavi Rõivase ja Alexander Stubbi kokkulepet, teiselt poolt pühib käed puhtaks, öeldes, et Eleringi ja Gasumi lepingud on ettevõtete vaheline asi ning Soome valitsus pole seda isegi näinud.

Olukorrale võib olla kaks seletust. Esiteks, et Soome valitsus küll toetab projekti põhimõtteliselt, kuid ei pea seda oluliseks või ei oma piisavat huvi. Teine võimalus on, et selline põhjendus (toetame projekti, aga Gasumi-Eleringi lepingust ei tea midagi) on arusaamatu topeltmäng. Mõlemad võimalused on Eestile kahjulikud. Rõivas, kes sõlmis kokkuleppe Stubbiga, võiks teemasse selgust tuua.

Praegu on jõutud nii kaugele, et Elering, kes pidi koos Gasumiga taotluse esitama, läheb Eesti osapoolena üksi edasi, sest Gasum lükkas taotluse esitamise otsuse edasi kahe aasta võrra. Kuna Eestil peaks gaasituru valitseja Gazpromiga lõppema tarneleping tänavu, on siinsed ametnikud ja poliitikud arusaadavalt ärevil. Eesti ministeerium plaanib lähiajaks sellel teemal nn kriisikoosolekut.

Kuigi Soome praegune valitsusjuht Juha Sipilä kinnitas Tallinnas käies, et varasem kokkulepe peab, siis Gasum on saanud kõnelustel eelise. Soome riigifirma tarneleping Gazpromiga kehtib 2025. aastani, mis puhtalt majanduslikul kaalutlusel annab märkimisväärse eelise. Ettevõtja seisukohalt oleks odavamate tingimuste saamine täiesti mõistetav, kuid antud juhul tuleb arvestada ka mitme teise olulise aspektiga. Eriti Soome ja Eesti vahelise usaldusega.

Topeltmängu oht

Taavi Rõivas peaks tegema erakorralise kõne nii Juha Sipiläle kui Alexander Stubbile ja uurima, miks Gasum puikleb vastu ja mis saab edasi. Kui peaks tõeks saama halvem stsenaarium, et Soome mängib topeltmängu ja üritab endale saada lihtsalt paremaid tingimusi uueks lepinguks Gazpromiga, siis on Eesti peaministril õigus pidada Soome kolleegidele hurjutav loeng.

Põhjanaabrite Gasumist kuulub suur osa küll Soome riigile, kuid neljandik osalusest on Gazpromi hallata. Seda fakti nentides võib olla võimalik, et Venemaa survestab Soomet eestlastega kokkuleppest taganema. Samas ei saa välistada olukorda, kus Soome üritab hambaid näidata Gazpromile, kuid praeguse seisuga see ei õnnestu.

Eesti võib Soomest ja Venemaast olla majanduslikult nõrgem, aga Eesti ei saa olla mängulava, mida teised ära kasutavad. Kui üks osapool peab kokkuleppest kinni, siis ei ole kõlbeline teisel salamisi sellest loobuda. Kui kellelgi tekivad probleemid, mis puudutavad ka teisi, siis tuleks neid omavahel arutada.